SALONGIÕHTU



10. juuli kell 20 Lepanina hotell
SALONGIÕHTU "Loojangu blues"
Olav Ehala - klaver
Lembit Saarsalu - tenorsaksofon
Kauaaegsed sõbrad ja ansamblipartnerid - Ehala ja Saarsalu, esitavad mõnusat svingi, jazzi standardeid, kaunite laulude instrumentaalseaded.

        Rahvusvaheliselt mainekaim Eesti džässmuusik Lembit Saarsalu on aktiivse instrumentalisti ja heliloojana tegutsenud tänaseks enam kui 45 aastat. Akordionil muusikaõpinguid alustanud ja klarneti ning puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal lõpetanud Lembit Saarsalu hakkas džässmuusikaga tegelema varajases nooruses, saades innustust 60ndate aastate Tallinna rahvusvahelistest džässifestivalidest, kus debüteeris vaid 16aastaselt 1965. aastal. Džässmuusikale pühendus Saarsalu 1980ndatel, samast aastakümnest kuni tänaseni on ta juhatanud paljude kohalike ja rahvusvaheliste ansamblite muusikategevust. Endise Nõukogude Liidu ajal valiti ta korduvalt parimaks tenorsaksofonistiks. Lembit Saarsalu ei piira end džässi kitsama raamiga - tema väljenduslaad ulatub bluesist ja swingist džässi vabade vormideni, tema improvisatsioonianne avaldub sügavalt isikupärases meloodialiinis. Laias maailmas esinedes on Saarsalu džässiklassika kõrval tutvustanud alati eesti rahvuslikku džässi, ka tema enda loomingust leiame hulgaliselt eesti rahvamuusikast inspireeritud palu.
Erinevate pop- ja džässansamblitega on ta esinetud Aafrikas, Lähis-Idas, Euroopas, Ameerikas jm. Ta on esinenud arvukatel džässifestivalidel kogu maailmas, sh maailma mainekamatel festivalidel nagu North Sea Jazz festival Haagis ja Lionel Hamptoni Jazz Festival USA-s. On teinud koostööd arvukate maailma tippmuusikutega - Lionel Hampton, Elvin Stones, John Stowell, Lewis Nash, Kevin Mahogany, Conrad Herwig, Evelyn White, Eve Cornelious, Dr. Lonnie Smith, New York Big Band jmt. Lembit Saarsalu meistrikursused on aset leidnud mitmetes muusikaülikoolides USAs, Saksamaal, Soomes, sh. Lionel Hampton School of Music (Idaho), University of Utah ja Brigham Young University (Utah), Darmstadt Jazz Institut.
Saarsalu on teinud hulgaliselt salvestusi CD-de näol, ligi 200 salvestust Eesti Raadiole. Aastal 2003 algatas Lembit Saarsalu uue rahvusvahelise džässmuusika festivali RainbowJazz (koostöös Eesti Kontserdiga), kutsus ellu ka festivali juurde kuuluva suurt populaarsust saavutanud noorte muusikute konkursi.
Viimastel aastatel on ta pühendunud džässmuusika tutvustamisele koolides, olles esinenud koos Olav Ehala jt. tuntud Eesti džässmuusikutega rohkem kui 40 000ndele õpilasele. Koostöös sümfooniaorkestritega on ta saksofonisolistina ette kandnud mitmeid džäss-sümfoonilisi suurvorme lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Ameerikas. 2008. aasta sügisest töötab ta H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna saksofoni- ja ansambliõpetajana.
Aastal 2008 omistati talle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia eesti džässmuusika kõrgetasemelise tutvustamise eest rahvusvahelisel areenil.

Salvestused: "2x Rustic Waltz" (1980), "Tallinna Jazzkvartett" (1983), "On a Baltic Trip" (1984), "Two Playing jazz" (1986), "Blues for the night" (1991), "Not So Bad" (1994), "Maa-Land-Zemlja" (1994), "Tallinna Jazzkvintett ja Silvi Vrait" (1995), "Trinity-Unity, Moscow sessions" (1997) and "I love you" (1998), "Peak Performance" (2001), "Listen To The message" / A Happy Memory To Lionel Hampton (2004) jmt.

        Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011).
Olav Ehala lõetas aastal 1974 kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Eugen Kapi klassis. Töötas aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusiku ja muusikajuhina, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 on Eesti Heliloojate Liidu esimees, on Eesti Teatriliidu liige ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige.

Pianistina on ta esinenud paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest rahvusvahelisi auhindu (Aeg maha, Eine murul, Ärasõit, Papa Carlo teater, Hotell E). Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis. Ilmunud on CD-d Siidiplaat, Olav Ehala autoriplaat Kino-Teater-Muusika, Koidulast Ehalani jt. Olav Ehala on loonud arvukalt muusikat filmidele (sh. Nukitsamees ja Karoliine hõbelõng, mille laulud on saanud armastatud hittideks) ja lavastustele nagu näit. Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), Johnny (1980), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees (1999), Lumekuninganna (2006), Käsikivi kosmosest (2010).
Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007).